25.04

 

Ei saa aru kuhu see aeg küll kaob ? Hommikul ärkad , sööd , jõuad randa, natuke ujud , tuled koju tagasi , sööd jälle ja ongi päev läbi Ise ei pane tähelegi kuidas aeg lendab.

Eile öösel sain ma oma elu suurima shoki vist Pm läksin siis vetsu pissile .. hästi vaikselt hiilides ja igat nurka seina põrandat uurides .. kuna öösel tulevad kõik prussakad ja elukad siin välja ju .. enne oli vetsu seina peal ülisuur prussakas kelle tunglad olid sama pikad kui ta ise .. see oli eriti õudne .. aga igastahes ma siis olin valvel et ühelegi prussakale otsa ei astuks ega kokku ei puutuks .. jõuan vetsu lõpuks siis .. panen tule põlema , silmad pärani lahti ega kedagi kuskilt välja ei roni .. vaatasin kogu vetsupoti ümbruse ja seinad ja ukse üle .. polnud kedagi .. panin ukse kinni ja hakkasin siis rahulikult juba potile istuma ja äkki märkan et laes , täpselt pea kohal vahib sisalik minuga tõtt !! Ma sain sellise shoki et tõsiselt pärast veel mitu tundi oli kõhe olla .. me mõlemad ehmusime ja siis jooksime koos sisalikuga edasi tagasi väikses vetsus .. ma ei saand ust ka lahti .. mõtlesin et kukub mulle pähe ! Sisalik vist kartis mind sama palju kui mina teda … muidu oli armas roosa sisalik .. polnud üldse hirmus ja ma tegelt ei kartnud teda lihtsalt ehmatus oli nii suur kui ma ta avastasin, kuna just olin vaatand et keegi kuskilt välja ei roomaks ja siis järsku istub üks laes Muud moodi siin lihtsalt ei saa , peab harjuma eluga koos putukatega aga noh see võtab mul ikka eriti palju aega veel . Tõnis juba ajas mulle hirmu nahka et kuidas ma kavatsen põllul töötada kui juba siin hostelis igakord shoki saan .. ja ausalt öeldes ma ei tea lihtsalt sellist ehmatust nagu eile öösel ma küll läbi elada ei tahaks. Just mõtlesime et mis elukaid me siis siin näinud oleme .. alguses olid naljakad linnud kes määgivad puu otsas , siis nägime ühes restoranis elus hiigel suuruses igast mereelukaid, siis nägime hiigel ämblikuid ( mis oli kõige hullem avastus tegelt ) , siis tulid lõbusad merevähid , üks limapall oli ka rannas kes hingas , algul ma tahtsin ta kätte võtta , mõtlesin et ilus läbipaistev kivi või klaas .. aga see oli hoopis elusolend , siis tõnis nägi eile omastarust madu põõsas , minule meenutas see rohkem hiigelsisalikku, siis tulevad igast putukad , mingid hiiglama suured herilase moodi asjad lendavad siin ringi , kuid nad pole kollakad mustad vaid oranzid mustad , loomulikult on siin suured rohutirtsud, prussakad ja kiilid . Hetkel nendega meie loetelu vist lõppeb . A jaa täna rannas olid normaalsed valged kajakad ja siis hästi suured mustad kajakad.

Täna randa kõndides jäi üks auto seisma ja pakkus kohe küüti meile .. kaks vanemat meest olid sees, üks oli 70 aastane .. küsisid et kuhu me lähme .. me siis ütlesime et randa ja nad et oii sinna on nii pikk maa , tulge me viskame teid parem ära . No loomulikult me läksime peale .. terve tee rääkis üks mees meiega juttu , rääkis linna ajaloost ja enda elust ja kus ta töötand on ja kus ta nüüd töötab , kalamees oli .. , lambist tegi meile veel vaatamisväärsuste tiiru ja seletas pikalt ja laialt .. poolest jutust ma ei saand arugi , tõnis ei saand mõhkugi aru .. aga ei muidu olid hästi toredad ja hea et häid inimesi ikka siin nii palju leidub Absoluutselt kõik kes tänaval vastu kõnnivad või autoga mööda sõidavad teretavad ja naeratavad ja lehvitavad. Kõik on rõõmsad ja õnnelikud .

Täna võtsime päikest natuke ja ujusime , püüdsime laineid kuna hästi tuuline oli. Kaugele ikka ei julgend ujuda , kuna kes teab mis asjad seal sügavas ringi ujuvad. Hästi palju oli kalamehi rannas .. oma suurte õngedega , nagu Alfid kodus ja võõrsist … dziipidega sõideti kohe pea veeni välja .. ühed võtsid siis autost suure vana triikimislaua, panid kala peale ja hakkasid hooga puhastama . hästi suured kalad olid .. meile meenutasid kohe haikala poegi kuigi ma ei usu seda eriti .. ilusad kalad olid  sellised siledad naq .. ja suure sabaga .. heledat värvi .. kogu sisikond ja mittevajalik osa visati vette , niiet kohe olid kajakad platsis.

Tagasi kõndides ei võtnud meid keegi peale .. aga ega me ei lootnudki .. me siin juba harjund päevas 10 km maha kõndima   koju jõudes tuli mul selline nõrkus peale et ma lihtsalt jäin magama .. ma ei tea millest , kuna vett me joome siin ikka hulgi ja sööme ka korralikult . Ning muideks ma siiamaani köhin ja nohu on ka .. see sama köha mille Eestist endale sain .. ning nüüd ma olen naq ainuke imelik terves austraalias vist kes rõgiseb ja kõhib ja nuuskab päevast päeva ära ka ei lähe .. inimesed vaatavad mind ikka väga imelikult vahest kui mul köhahoog peale tuleb , raudselt arvavad et ma mingi hullult haige, tuleks karantiini saata aga ei mul on lihtsalt väike külmetus 30 kraadi juures

Selline tunne et tänane blogi tuli extra pikk ja mingit mõtetut loba täis ma ei tea mul pole mitte midagi kirjutada aga ikka ma ei suuda ära lõpetada ja ajan ühte ja sama juba viimased pool tundi. Noh loodan et teil oli sama põnev lugeda kui mul kirjutada Tsau !