Tuesday, April 19, 2011

19.04

Kui me kohe ei liigu siis me enam ei tõuse siit . Mu lemmik lause siin hetkel kui Tõnis ei viitsi kuhugi minna Open-mouthed smile 

Eilsest veel .. Käisime natuke linna peal … jälle .. sattusime kuskile hiinaossa vist , kuna kõik kes vastu tulid olid hiinlased ja kõik poes ja märgid olid hiinakeelsed. Aga ilus ja põnev oli muidu . Hostelisse tagasi tulles tegime siis esimest korda ka ühisköögis süüa Open-mouthed smile .. Kõik küpsetasid ja keetsid seal igast suuri roogasid .. suppe ja värke .. ühtedel oli lausa pidulaud kaetud .. meie tegime nuudleid Open-mouthed smile muud ei osanud alustuseks teha. Küll me ka kokkame hakkame kui kuskil sisse seame end. Olime siis naq vanad inimesed ja läksime mingi kell 9 juba magama , kuna naqnii pidi vara tõusma ning see öö me ju magada ei saa .. Magasin siis kuskil kella 1ni öösel ja plaks silmad lahti ja uni läinud … ma olin nii kindel et hommik on käes… Tõnis oli ka üleval .. vaatasime läpakast filmi ja ootasime et uni tuleks . Vahepeal oli üks meie toakaaslane ka magama jõudnud .. Jube kus ta norskas Open-mouthed smile nii naljakaid hääli tegi unes ja sonis … hiljem jõudis teine poiss ka magama .. kuskilt Hiinast oli pärit … tema magas normaalselt. Läksime ka siis kuskil kell 4 uuesti magama ning kell 8 üles . Ruttu pesema .. kohvrid jätsime hostelisse hoiule ja hakkasime ranna poole minema. Enne veel hüppasime kahest tööaegntuurist läbi , esimene Job Shop vms oli suht mõttetu .. kuna seal käib kogu töö otsime neti teel läbi cv-de .. igaksjuhuks registreerisime end seal ära ja äkki kunagi tuleb kasuks ja leiabki sealt endale töö .. teises agentuuris Aussi Jobs oli jälle hästi suur järjekord kui sisse astusime .. ning siis see naine pakkus seal välja mis tööd tal täna pakkuda on .. meie kaks ei sobind kuhugi .. mõnesse kohta oleks saand veel äkki aga siis me peaks lahku minema .. Tõnis kuskile farmi traktori peale ja mina kuskile teise Austraalia otsa kuskile pubisse tööle .. kuid kohe alguses me küll ei julge eraldi kuskile niimoodi minna ja ega ei taha ka. Nüüd ongi meil suured ootused ja lootused ja palved pandud Carnarvoni peale . Teie ka seal kodus pange pöidlad pihku et me ikka tööle kohe ruttu saaksime Open-mouthed smile .

Edasi läksime randa .. Cottesloe oli vist koha nimi .. bussiga kuskil 30 min sõitu ja kohal .. Ja oii kui ilus seal oli !!!! Ookean ja liiv ja kõik on nii rahulik ja kena .. linnud karjuvad ( mitte ei laula ) … tegime natuke pilte ka aga kahjuks digika aku sai tühjaks. Istusime siis rannas , päevitasime .. ujuma ei julgend minna kuna vesi oli ikka väga väga külm .. kuigi mõned inimesed ikka olid vees aga me jätsime vahele .. Kaua me seal rannas lesida ei jaksand ning läksime hoopis ümbrust avastama .. Imetlesime maju ja kui lahe oleks siin elada .. ranna ääres olid veel suured korallriftid vms moodi asjad .. naq ära kuivanud .. tavaliselt on need vee all .. ma ei tea kuidas need sinna ranna äärde said .. hästi suured olid , ning siis seal kasvasid igast põõsad ja taimed peal ja oli hoiatussilt et siin on madusid ettevaatust ! Open-mouthed smile Pm me tuiasimegi ringi terve päeva , niiet rohkem päevitama ei jõudnud. Proovisime siis ka lõpuks Austraalia kuulsaid Fish & Chipse ( Kala ja friikartulid ) päris head olid .. naq kiirtoit ikka . Ei midagi erilist. See Cottesloe oli täpselt naq Kodus ja võõrsil .. selline tunne tuli kohe Open-mouthed smile Inimesed olid hästi sõbralikud .. õhtupoole läks terve taevas linde täis ja hull kisa käis .. Tõnis siis veel ehmatab mind et torm vist hakkab Open-mouthed smile ma kohe küsisin ühe naise käest et miks need linnud nii hulluks läksid ? Open-mouthed smile See naine hakkas naerma ja seletas et see on igaõhtu nii , linnud kogunevad puu otsa oma pesadesse kokku. Ta vist vaatas et ma puhta loll vist . Kuid ega need ei olnud normaalsed linnud ka ju .. ühed tegid täpselt sellist häält nagu paarituvad kassid ja teised lihtsalt määgisid puu otsas.

Tagasi Perthis käisime oma kohvritel järgi ja meie kilpkonna seiklused jätkusid. Võtsime rongi Perthi kesklinna rongijaamast kuskile linnast väljas asuvasse bussijaama , kust läheb meie hommikune buss Carnarvoni. Ma ei taha teid närvi ajada seal kodus aga kui te selle blogi kätte saate siis arvatavsti oleme me elus . Kuna siia bussijaama tulek oli vist vale otsus … inimesi siin ei liigu .. mingid mustad jooksevad ringi ja karjuvad .. bussijaam on üleni tühi .. kuskil õues peame vist passima alates kella 12st kuna bussijaam läheb ka kinni .. Mul on tõsine hirm meie asjade ja elu üle siin. Küll Tõnis turvab Open-mouthed smile Aga ei tegelt suht kõhe on olla siin .. hoopis teine tunne kui kesklinnas. Seal oli ikka turvaline, isegi kui keegi kakerdas ringi, oli kõik avatud ja turvad igalpool ja valgustus. Nüüd oleme kuskil pärapõrgus.

Täna rannas päevitades ütles Tõnis et ma olevat nii valge et päike peegeldub mult tagasi Open-mouthed smile Sellepärast ma pruuniks ei saagi.

Äkki hiljem kirjutan veel .. kuna meil on siin vaja nüüd oma 10 tundi bussi oodata ja siis veel 11 tundi bussis loksuda Open-mouthed smile Vähemalt saab siis seal magada .

No comments:

Post a Comment